Uimane esmaspäev

Täna selline tõsiuimane päev, et ma ei ole praktiliselt mitte midagi teinud. Lahe! Homme tuleb ennast veits hakata liigutama. Kole lugu küll.

Korraks vaatasin laulusõnu ka, mis mul peaksid pühapäevaks jällekord pealuus olema. Ah, ju nad on. Pilli pole ka paar nädalit näppinud.

Peab vististi laupäeval oma käikudega ettevaatlik olema. On juba praeguseks mul paar üritust, kuhu korrakski tuleb sisse astuda. Väga tore vist ei ole kontserdile minna, endal keel ninast väljas.

Ah, saan hakkama nagu alati ;)

Olge siis tublid!

Teine katse.

Tuli selline rumal mõte, et kirjutaks jälle siia miskit. Ega ma suurt nüüd küll ei usu,et see mulle harjumuseks muutub, aga loota võib ju ikka.

Vedelengi nüüd oma katusekambris, rüüpan õlut, kuulan "Amelie" saundträkki ja imen ..ämmm... klaviatuurist(?) siia paar lauset.

Sügis ongi käes. Täna vist tuli mingil hetkel. Kole lugu küll. Sügis toob mulle alati sellise rahutu ja vastiku enesetunde. Et hakkaks nüüd tubliks ja asjalikuks. Öäkkkkkk! Tegelikult ei ole selleks ei tahtmist ega vajadust. See muusika ka veel selline sügisene.

Põnnikell, põnnikell....................suitsuaeg!

Nii! Suits tehtud ja mõned võileivadki seltsiks nüüd, aga hakkan nüüd hoopis mingit kinuvilmi vaatama. Siin voodi ääre peal kirjutades jääb selg, kurinahk, kole haigeks. Nii, et viskan pikali ära. Olge tublid ;)