Tuli selline rumal mõte, et kirjutaks jälle siia miskit. Ega ma suurt nüüd küll ei usu,et see mulle harjumuseks muutub, aga loota võib ju ikka.
Vedelengi nüüd oma katusekambris, rüüpan õlut, kuulan "Amelie" saundträkki ja imen ..ämmm... klaviatuurist(?) siia paar lauset.
Sügis ongi käes. Täna vist tuli mingil hetkel. Kole lugu küll. Sügis toob mulle alati sellise rahutu ja vastiku enesetunde. Et hakkaks nüüd tubliks ja asjalikuks. Öäkkkkkk! Tegelikult ei ole selleks ei tahtmist ega vajadust. See muusika ka veel selline sügisene.
Põnnikell, põnnikell....................suitsuaeg!
Nii! Suits tehtud ja mõned võileivadki seltsiks nüüd, aga hakkan nüüd hoopis mingit kinuvilmi vaatama. Siin voodi ääre peal kirjutades jääb selg, kurinahk, kole haigeks. Nii, et viskan pikali ära. Olge tublid ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar