Vot selline mees olengi viimasel ajal.

Täitsa huvitav kohe, kui päeva ja öö on ikka totaalselt vahetuses. Suudan küll oma tegemised päeval ää teha, kuid kõik on justkui läbi udu. Ja siis kõik need toredad unetud ööd. Vahetevahel on muidugi täitsa tore, sest öösel tulevad ikka need kõige mõnusamad mõtted, aga peaks vist kuidagi ikka üritama asjad ikka jälle paika saada. Praegugi proovisin jälle tunnikese vedeledes endale und peale meelitada, aga ei midagi. Nüüd saab varsti hakata multifilme vaatama ja siis põrutan vist balta turule ja vaatan mis seal põnevat on.

Ma viimasel ajal balti jaama tšurkade baaris juba varahommikune püsikunde. Kohvi joomas ja pannkooke mugimas. Uskumatult tore koht inimeste jälgimiseks. Muidugi selle jälgimisega peab seal ettevaatlik olema, sest mõned varahommikused, poolpidused tõmmud mehed ei armasta kui neid jõllitatakse ;) Aga täielik loomaaed liigub sealt läbi ikka küll. Peaks teine kord kätte võtma ja seal terve öö istuma ja kõik mis toimub kirja panema ja ehk piltegi tegema. Vedamise korral võiks sellest päris tore lugu tulla. Mul selline imelik omadus ka, et ma kohe tõmban eriliti imelikke tegelasi nagu magnetiga ligi. Ei tea kas on mul selline nägu, et mind huvitab nende keeruline elu, või on asi milleski muus.

Tuleb meelde juhus mõni aeg tagasi trammis.
Komberdas ühes peatuses väga vaevaliselt peale üks kuskil viiekümnene (või veidi peale) meesterahvas. Kuna tal oli ilmselgelt käimise ja seismisega raskusi(ta ei olnud purjus, kuid oli näha, et ega ta pole elu sees pudelisse just sülitanud), siis pakkusin talle istet. Võttis koha tänuga vastu, kuid ei tea kas käis see natuke tema eneseuhkuse pihta, etpole ta ju veel nii vana, või oli tal lihtsalt vaja rääkida, aga hakkas mulle seletama kuidas tal ikka jalad nüüd täitsa läbi. Veel aasta eest oli olnud kõik korras, kuid nüüd ei püsi lihtsalt püstigi ja ega tal enam kaua jäänud ole. Rääkis veel oma emast mulle pikalt, kes juba üle kaheksakümne, ähvardab pojast kauemgi elada. Siis aitasin tal ühes peatuses väljuda ja lahkusimegi üksteisest üksteisele tõdedes, et njah, ega igavene pole meist keegi. Temal hakkas võibolla kergem. Mine tea.

Ja siis veel muidugi üks väga tore korstnapühkija, kellega mõni aeg tagasi pidevalt tehnika trollipeatuses trolli oodates suitsu tegime.Ikka üsna vana mees juba. Lihtsalt tekkis mingil hetkel tunne nagu vana tuttavaga oleks koos. Ei olnud ta küll suur jutumees, kuid see mis tuli oli puhas kuld. Üks täpsemaid ilmaennustajaid muuseas keda ma olen kohanud. Eelmisel nädalal tuli linna peal vastu. Pikemalt lobisema küll ei jäänud, aga kohe tuju läks heaks.

Oh sa tuhat ja tuline! Selle kuramuse jututamisega siin magasin multikad maha.

Nagu mu teema jätkuks kakerdas minu tagasihoidlikule pööningule purupurjus töökaaslane. Rääkis oma mured mulle ruttu ära, seletas siirusest, aususest ja nende seotusest alkoholiga. Siis mühatas, et läheb magama ja läinud ta oligi. No mis sa oskad kosta. Olgu tal hea uni.

Olge teie ka kõik tublid :)